Nädal 2 - Internetikultuuri muutumine (mustand)

On uus nädal ning taaskord saan kirjutada teemadel mis on minule pooleldi võõrad. 

Ma ei ole oma silmaga näinud Interneti varasemat ajalugu kuna näiteks aastal 1991 mind lihtsalt ei olnud olemas. Minu Internetikasutuse ajalugu algas samaaegselt minu mänguri "karjääriga" - raamatukogu Internetipunktis aastal 2006 kus sain ligipääsu Mängukoopale (Vikipeedia artikkel viitab sellele minekuvormis), Dragonfable'ile, crime.ee'le ja RuneScape'ile. 

Eelmainitud kohtadesse kasutajakontosi tehes lähtusin ma teadmisest, et enda isikuandmeid ma ilmaasjata ei kasuta - kunagi ei tea kes Internetis on. Tihti kasutasin ma mõnda hüüdnima ja muutsin oma andmeid, et keegi aru ei saaks, et see olen mina.

Ilmselt ei olnud ma ainukene kes arvas seda, et Interneti kasutades peab hoidma ka enda privaatsust. Inimesed pingutasid, et muuta end anonüümsemaks. Seda tehakse ka tänapäeval, kuid kindlasti mitte nii nagu varem. Ehk on inimeste arv sama, kes seda teeb - lisandunud on lihtsalt nii palju uusi kasutajaid kes seda ei tee, ei oska või ei taha. Nüüd on kasutajate isikuandmed kaubaks erinevatele firmadele kasusaamise eesmärgil. Kasutajate isikuandmed on sageli erinevate platvormide ja teenuste üks loomulik osa ilma milleta ei saa tihti enam läbi.

Mõnevõrra on "pendel" ka tagasiliikumas. Suurenenud on nõudlus suurema privaatsuse järele. Ettevõtted on hakanud rohkem tähelepanu panustama privaatsusele ning pakkuma kasutajatele paremat kontrolli oma andmete üle. Apple on väga tegus olnud, et pakkuda kasutajatele privaatsust. 

Üks osa sellest on kindlasti ka näiteks erinevate seaduste vastuvõtmisel erinevates riikides ja ka Euroopa Liidus. Minnes kuhugi veebisaidile antakse valida, milliseid andmeid jagada, milliseid mitte ja üleüldse kellele. Millegipärast on valik "Luba kõik" alati väga kutsuv sinine värv - minule tundub see kui ebaaus võte, et kasutaja annaks õiguse olla mitte koormatud küpsistega, personaliseeritud reklaamidega jms. Siiani on ka ettevõtteid kes koguvad andmeid ja kasutavad neid oma suva järgi. 

Kunagi ühe sõbraga rääkides jäi mulle meelde tema väide, et totalitaarsed riigid armastavad asju kirja panna. Nüüd järelemõeldes tundub mulle, et sama on ka suurte firmadega. Google, Apple, Facebook jpt - kõik nad armastavad kasutajate andmeid, nende tegevusi, eelistusi ja ka seda mida nad mõtlevad. Firmad tahavad kõike kirja panna

Privaatsuse küsimus on olnud alati Interneti arengu üks osa. Mõnevõrra meenutab see kui lainetamist rannal - edasi ja tagasi. Suurfirmad koguvad üha enam andmeid, aga alati on piisavalt paljudel tahtmine omada kontrolli oma andmette üle. See on nagu võitlus hea ja kurja vahel, pimeduse ja valguse vahel, closed source versus open source, Linux või Windows, Windows või Apple, Apple või Linux. 

Ilmselt see "võitlus" inimeste andmete üle jätkub ka edaspidi.

Nüüd midagi täiesti teistsugust!

Ühes oma foorumipostituses mainis Kaido Kikkas, et oma magistritööd tehes, kasutas ta Gopherit, Veronicat ja Archiet. See oli esimene kord kui ma nendest olen kuulnud. Lühikese uurimise järel sain ma teada, et need tehnoloogiad on veel kasutusel aga jäid omal ajal alla teistele tehnoloogiatele (nagu näiteks NetScape vs Internet Explorer). Gopher oli tekstipõhine protokoll, mis võimaldas inimestel veebis surfata ilma graafilise kasutajaliideseta. Kui tänapäeval on veebisaitidele juurdepääs üsna lihtne, siis gopheril oli piiratud funktsionaalsus ja seega ka vähem kasutajaid. Gopher jäi HTML'ile alla.